b- Lu 9:51Mk 10:32
d- Lu 9:542 Kin 1:9,16
e- Lu 9:611 Kin 19:20

Luke 9

Jisas naseꞋama maol alupumi ananimi 12-peleim nasapaꞋam mafeꞋ

(Mt 10:5-15; Mk 6:7-13)

1Nemaf anama Jisas nofalai alupumi 12-peleim ananimi mandakolas mafiꞋi naseꞋam agof luꞋwami nandaꞋam laꞋifima meatofa ambagof hiami awami eaꞋ mondaꞋ hiesi awes hianai naninani nandaꞋasi sataga boꞋwes. 2EaꞋ nasapaꞋam mafeꞋ maꞋipasa basefa epes siowis wambota Godi numafias eaꞋ mandaꞋ epes awes nandaꞋasi sataga boꞋwes.

3EaꞋ anan naꞋipam naꞋi, “IpeꞋ ina pefaꞋ anom amamaga bandefah isalef gwaꞋaimi moni, owaꞋ, hapaimi. IpeꞋ ina pefaꞋ siogw biagw atogw, owaꞋ. PefaꞋ atona etin mondandaepa. 4IꞋi pefeꞋ piowis anona ipat, ipeꞋ pepe ipat anama atona. EaꞋ pekwaha wambel anama pefeꞋ. 5IꞋi esis owaꞋ sofaꞋepa pefeꞋ ifagw asasimi, ipeꞋ pekwaha wambel anama pindilaꞋma usas etap mail boꞋwagah ipeꞋimi ma esis sitilipa sogawa waf aonai esis sandaꞋanai ofagena asasinai atona.”

6EaꞋ alupumi Jisasi makwaha anama mapoma mafeꞋ wambel anama hiagoma maꞋipasa basef buꞋwami Godi. EaꞋ magiambama epes awes nandaꞋasi sape wambel hiagomai mandaꞋas boꞋwes wapotiꞋ.

Herot nameꞋ basefa Jisas

(Mt 14:1-2; Mk 6:14-16)

7Gavman dembinai king Herot numafi etap hiagoma Galili nameꞋ basefa amamaga amama hiami mataga, eaꞋ ina nogawam andeandeꞋ eaꞋ nomonas matamea mafeꞋ. DeiꞋ main, enis epes saꞋi, “Jon notanima nohafel hiꞋagif wapotiꞋ.”

8EaꞋ enis saꞋi anom basefa Elaija profet fowaꞋinai saꞋi, “Anan nohafel wapotiꞋ.”

EaꞋ enis saꞋi, “Anona aman profet fowaꞋinai notanima nohafel wapotiꞋ.”

9EaꞋ Herot naꞋi, “Jon aeꞋ atopaꞋmana. EaꞋ aman anama ameꞋ basefanai, anan emi egafuna?”

EaꞋ nape laꞋelaꞋef naꞋi niti Jisas.

Jisas naseꞋasa gwaꞋaimi epes hiesi 5,000-peleis

(Mt 14:13-21; Mk 6:30-44; Jo 6:1-13)

10Aposel alupumi Jisasi motanima mafiꞋi maꞋipa Jisasa amamaga maol amam mandaꞋana. EaꞋ anan naoꞋwam makwaha enis epes, amam atom mafeꞋ anona taun Betsaida. 11EaꞋ, esis amam nematawa hiesi sogawa anama napoma sagiꞋmana safeꞋ. SafiꞋmai anan, nandaꞋmas nemaf buꞋunai nandanifel ma esis safiꞋi. EaꞋ nawalipasa basefa epes siowis wambota Godi numafias. EaꞋ nandaꞋ epes awes nandaꞋasi sataga boꞋwes.

12Wambomota felefeleꞋma owamb alupumi ananimi 12-peleim mafiꞋi maꞋipana maꞋi, “IneꞋ nesapaꞋas sofoꞋo wambel aof sape felefeleꞋi ma sogolopa gwaꞋaimi sogolopa seaꞋoma. DeiꞋ main, anaeꞋ afaꞋ wapoma wafiguma epes aꞋagoma.”

13EaꞋ Jisas nagwamam naꞋipam naꞋi, “IpeꞋ etipa peseꞋas gwaꞋaimi.”

EaꞋ amam maꞋi, “AfaꞋ gwaꞋaimi owaꞋ hiame. Bret lagel waꞋana atona maloma agof biam eaꞋ amama atom maꞋoh. EaꞋ ineꞋ naꞋi afaꞋ ofeꞋ utalai gwaꞋaimi ma amam nematawa isima hiesi?”

14Amam atom hiami 5,000-peleim mape.

EaꞋ Jisas naꞋipa alupumi ananimi naꞋi, “IpeꞋ piꞋipa esis amam nematawa sope sefeꞋ oto otowa sotagama wambotagw 50-peleis etis.”

15EaꞋ mandaꞋ amam nematawa hiesi sape. 16EaꞋ Jisas nafela bret anama lagel waꞋana atona naloma agof biam, naniga nati heven ilif nanifela God. EaꞋ nawalana nasoꞋ alupumi ananimi masoꞋ esis amam nematawa hiesi hiꞋalas. 17SaꞋam elihis dondoꞋ, alupumi ananimi matatama tukwakwanimi maꞋihi maoloꞋwam holalef luꞋwami 12-peleim siꞋim endilisi.

Pita nawalapa basefa Jisas naꞋi anan Dembinai Krais, God nandandepana nasapaꞋana nafiꞋi

(Mt 16:13-19; Mk 8:27-29)

18Anona nemaf Jisas atotona nandaꞋ beten, alupumi ananimi mape malomana nahaliꞋam naꞋi, “Esis amam nematawa saꞋi aeꞋ aman emi egafuwi?”

19EaꞋ amam magwa basef naꞋama maꞋi, “Enis saꞋi ineꞋ Jon aman napisiꞋas embeli. EaꞋ enis saꞋi ineꞋ anona profet fowaꞋinai netanima nehafel wapotiꞋ, eaꞋ enis saꞋi ineꞋ Elaija.”

20EaꞋ nahaliꞋam naꞋi, “DeiꞋ ipeꞋ paꞋi AeꞋ emi egafuwi?”

EaꞋ Pita nagwa basef naꞋi, “IneꞋ Krais, God nandandepena nasapaꞋena nafiꞋi.”

Jisas naꞋi anan nambimb nogaꞋ notanima nohafel wapotiꞋ

(Mt 16:20-28; Mk 8:30-9:1)

21EaꞋ Jisas naꞋipam mehip naꞋi amam ina miꞋipasa basef amama enis epes miꞋi anan Krais, owaꞋ. 22EaꞋ naꞋi, “AeꞋ ataga epen endilisiwei nambimb efaꞋ nimanimi luꞋwami ma anom agufumi dambami moloma anom dambami pris maloma anom mawalipasa miꞋuli Godi nambimb mowaꞋ alafugaha aeꞋ, mohe egaꞋ. Ama nimeguf biam hiꞋilama anona neafeꞋma wanomi, God nefele etanima ehafel wapotiꞋ.”

23EaꞋ naꞋipa alupumi ananimi naꞋi, “AeꞋ efaꞋ nimanimi andaꞋ maol Godi sehe egaꞋ lawag usiꞋinai tuꞋwanainai. Emi egafis siꞋi sila AeꞋ, esis sendaꞋam naꞋama etin siꞋi AeꞋ laꞋelaꞋef nimeguf danda ma sieili. EaꞋ sesambala ukup asasimi ma maina maol esis saꞋi seandaꞋanai. 24DeiꞋ main, emi egafis ukup mopoma ambagof asasimi atom, siꞋi sihapilam tatalaꞋim, anona nemaf ambagof asasimi higililam. EaꞋ emi egafis ukup mopoma AeꞋ ma sesambala ambagof asasimi etap anaeꞋ, anona nemaf ambagof asasimi God nofaꞋami sotanimani sope andeandeꞋ laꞋelaꞋef hihif. 25IꞋi emi egefis sendaꞋ maol naninani ma sefaꞋ gwaꞋaimi hiahaom amamaga hiami etapami atom higilialami, esis wapotiꞋ awes higililas selomam. DeiꞋ amamaga amama nambimb migiambamas miꞋimama? OwaꞋetin. 26AeꞋ ataga epen endilisiwei. IꞋi emi egafis ambagof aoma AeꞋ sondafaꞋme eloma basef AeꞋami, AeꞋ wapotiꞋ ambal aona epes isima endafaꞋmas nemaf anama AeꞋ ifiꞋi eloma amamaga buꞋwami mafifili AeꞋami, elomai mafifili howalagon Godi maloma amam ensel Godi wapotiꞋ. 27AeꞋ aꞋipipa endilisi, enipa paitu naꞋae nambimb ina pegaꞋ ulal, ataꞋ owaꞋ. Enipa nambimb piti epes siowis wambota Godi numafias.”

Alop Jisasi nataga naloma howalagon luꞋunai nandati naꞋana

(Mt 17:1-13; Mk 9:2-13)

28Jisas naꞋipasa basef amama ma eaꞋ, nimeguf amama 8-peleim mafeꞋma eaꞋ, anan naoꞋwa Pita naloma Jems naloma Jon, naoꞋwam mondowasaꞋ anona halaf launai ma nondaꞋ beten. 29Anan nape nandaꞋ beten etin, amaga ananinai nataga nandati naꞋana, eaꞋ luwaguf nalami mataga afitim endilisi howalagon. 30EaꞋ amam biam fowaꞋimi Moses naloma Elaija mataga maloma nafifili pepel ilifanai eaꞋ maitu maꞋi malomana. Amam maꞋi ma nambimb Jisas nila okom Godi ma nokwaha etap anaeꞋ nogaꞋ gani Jerusalem. 32Pita naloma alupumi biam ananimi amam naep nimanim endilisi maꞋi moꞋoh etin. EaꞋ mohafel mati nafifili Jisasi maloma amam amama biam maitu malomana.

33Amam biam maꞋi mokwaha Jisas mefeꞋ, eaꞋ Pita naꞋipana naꞋi, “Dembinai, afaꞋ wape naꞋae fafas. AfaꞋ olaꞋ anom aolah wanom mondandaepa. IneꞋ anona, Moses anona, Elaija anona.”

Pita ina nogawa andeandeꞋma naꞋi basef amama, owaꞋ.
34Anan ataꞋ naꞋi basef etin, anom ilagw maofenia amam eaꞋ umbamaham.

35EaꞋ anona malogel naꞋi natagai ilagw nomon naꞋi, “Anama anan Nogalome aeꞋanai. AeꞋ andandepana eaꞋ. IpeꞋ pemeꞋ basef ananimi.”

36Malogel anama naꞋi eaꞋ, amam mati Jisas atona naitu nalomam. EaꞋ amam malogof masoꞋ, ina maꞋipa enis epesa amamaga amama matulumi, owaꞋ.

Jisas natofa ambal aonai nape anona aman saꞋunai amboꞋona

(Mt 17:14-21; Mk 9:14-29)

37Naman wefilu amam makwaha halaf anama makiniꞋ, eaꞋ enis amam nematawa hiesi safiꞋmai Jisas eaf. 38Anona aman naitu laꞋafena esis naꞋi, “Dembinai, aeꞋ ahaliꞋina mehip aꞋi, ineꞋ niti nogalome aeꞋanai uwahipina. EaꞋ anan atotona. 39Anona ambal aonai nahapilana laꞋifina eaꞋ naꞋi mehip endilisi. EaꞋ naolana kwapeteꞋ endilisi, ifat nataga sisih malogel ananinai. Ambal anama nahambombaga alop ananinai endilisi, eaꞋ ina nakwahona, owaꞋ. Napaina laꞋelaꞋef. 40EaꞋ aeꞋ deiꞋ ahaliꞋ alupumi ineꞋimi ma motofa ambal anama aonai nefeꞋ. EaꞋ amam ina laꞋifim.”

41EaꞋ Jisas nagwamama basef naꞋama naꞋi, “IpeꞋ amam nematawa owaꞋ pembaleꞋefa AeꞋ. EaꞋ opalef ipeꞋimi owaꞋ mope andeandeꞋ. Nimeguf maꞋum aeꞋ ataꞋ epe elomepa wapotiꞋ ma efaꞋ nimanimi ipeꞋimi? IpeꞋ faꞋan pifiꞋmai AeꞋ.”

42Nogalomana ataꞋ nafiꞋi etin, ambal anama aonai naolana nafeꞋ nowa etap nakotoꞋana kwapeteꞋ endilisi. EaꞋ Jisas ninifala ambal aonai nandaꞋ aman anama soꞋusoꞋwin boꞋona eaꞋ naseꞋanan notanima nafeꞋma ahalomana ananinai. 43Amama atom deiꞋ amam nematawa hiesi sati pepel luꞋunai Godi gegelalasis kwapeteꞋ endilisi.

Jisas naꞋiam bifa nambimb sahana nogaꞋ

(Mt 17:22-23; Mk 9:30-32)

Esis ataꞋ nomonas matamea mafeꞋma etina amamaga amama Jisas nandaꞋami. EaꞋ naꞋipa alupumi ananimi naꞋama naꞋi,
44“IpeꞋ pembeꞋ aligah andeandeꞋma basef deiꞋ aeꞋ aꞋipipami. AeꞋ ataga epen endilisiwei nambimb felefeleꞋ anona aman noseꞋasa aeꞋ efeꞋma lagof amam naumbih aeꞋami.”

45Alupumi Ananimi mameꞋ basef amama eaꞋ ina mogawa ofagema, owaꞋ. DeiꞋ main, mandambahoꞋma amam. EaꞋ amam umbamahama meahaliꞋana ma basef amama ofagema.

Emi nape dembinai?

(Mt 18:1-5; Mk 9:33-37)

46EaꞋ alupumi Jisasi mandahihianamam maꞋi emi nepe dembinai amamunai. 47EaꞋ Jisas nogawa nomonas amama mape opalef amamumi, eaꞋ nasaꞋmai enin saꞋusawꞋin nafiꞋi naitu nalomana. 48EaꞋ naꞋipam naꞋi, “Emi egafis seseꞋ opalefa sigiambama enin saꞋusaꞋwin siꞋi iniꞋi ma ukup asasimi mopoma AeꞋ, esis saseꞋe opalef AeꞋ wapotiꞋ sagiambame. EaꞋ emi egafis sagiambama AeꞋi, esis sasoꞋ opalef Anan nasapaꞋe afiꞋi wapotiꞋ. DeiꞋ main? Emi egafis sepe agof aꞋasi laꞋafena ipeꞋ hipei, esis sape dembesi saliꞋma ipeꞋ.”

Epen owaꞋ nofala ipeꞋ naumbih, enin alupunai ipeꞋinai

(Mk 9:38-40)

49EaꞋ Jon nagwamana basef naꞋama naꞋi, “Dembinai, afaꞋ wati anona aman natofa ambagof awami ma agel ineꞋinai. Anan ina nagiꞋmafa. EaꞋ deiꞋ wati watalagamana.”

50EaꞋ Jisas naꞋipana naꞋi, “IpeꞋ ina petalagamana, owaꞋ. DeiꞋ main? Emi egafin ina naumbih ipeꞋini, inima alupunai ipeꞋinai.”

Enis Samaria siliꞋakwa wambel sandaiwaꞋma Jisas

51Nogota God naꞋi nofaꞋ Jisas nolata heven nafiꞋi felefeleꞋ, eaꞋ Jisas okom laꞋifim naꞋi nefeꞋ Jerusalem. 52EaꞋ nasapaꞋ anom amam maliꞋ mofaꞋ basef ananimi mafeꞋ. MafeꞋ mawis anona wambel esis Samariai ma meandondomba amamaga ananimi. 53EaꞋ, esis wambel anama sowaꞋ alafugaha Jisas sandaiwaꞋma
Esis Sameria sandakolas laꞋelaꞋef gani halafuta Gerisima sandaꞋ lotuma God. EaꞋ esis Juda sandaꞋ lotu ma God Jerusalem atogon. EaꞋ esis isima Sameria sandaiwaꞋma siegiambama Jisas nefeꞋ Jerusalem, owaꞋ.
,
b , c , d , e

sofaꞋana sofeꞋ ipat asasinai. DeiꞋ main? Esis sogawa anan naꞋi nefeꞋ Jerusalem.
54EaꞋ alupumi amama biam ananimi Jems naloma Jon mati waf anama maꞋipana maꞋi, “Dembinai, ineꞋ naꞋi afaꞋ ofalai nif fandumi misilaꞋi hevena fendo epes isima?”

55EaꞋ Jisas nandamboma ninifala amam biam. 56EaꞋ mafeꞋ anona wambel.

Epen naꞋi nila Jisas

(Mt 8:19-22)

57Amam ataꞋ mafeꞋ eaf etin, anona aman naꞋipana naꞋi, “AeꞋ aꞋi efeꞋ elomena. EaꞋ ofeꞋ etin anama hiagoma ineꞋ naꞋi neafeꞋma.”

58EaꞋ Jisas nagwamana naꞋipana naꞋi, “Nombagw aolopumi maꞋoh mala etap wambel amamunai. Amiguf wapotiꞋ mufiaꞋ mafeꞋ ilifi malaꞋ alegah mapeih gani ilif, eaꞋ aeꞋ owaꞋetin. AeꞋ ataga epen endilisiwei wambel aꞋe ma aꞋoh alo balaga aeꞋanai.”

59EaꞋ naꞋipa anona aman naꞋi, “IneꞋ nifiꞋi nila aeꞋ.”

EaꞋ anan naꞋi, “AeꞋ aꞋi ataꞋ epe imafi ahalome, ataꞋ igiambamana ma nogaꞋ ewana ma nope eaꞋ ifiꞋi ilina.”

60EaꞋ Jisas naꞋipana naꞋi, “Hapainai, sowago esis etis isima sagaꞋi. EaꞋ ineꞋ foꞋo newalapa basefa epes siowis wambota Godi numafias.”

61EaꞋ anona aman naꞋipana naꞋi, “Dembinai, aeꞋ aꞋi ilina. EaꞋ ineꞋ ataꞋ niꞋi aꞋe ma aeꞋ efeꞋma esis wambota aeꞋanai inifelis iꞋi nemaf buꞋunai ma esis siliꞋ?”

62EaꞋ Jisas naꞋipana naꞋi, “Emi egafin nehafel niliꞋ nendaꞋ maol aofi ma nendamboma niti alafuga ma neakwaha maol ananinai, enin ina laꞋifina nendaꞋ maola niꞋipas siowisa wambota Godi numafias, owaꞋ.”

Copyright information for AOJFILIFITA